sex ja linn
No eks ma räägin siis parem linnast. Ja peaksin mainima, et tegu on minu esimese blogiga, tadaaa.
Hetkel laman enda voodis ja ma pole üksi, nimelt ümbritsevad mind hordid valgeid kassikarvu, olen üritanud voodit siluda, kloppida, pesta, harjata, karjuda, suitsetada (seda teen ka hetkel), aga midagi pole veel aidanud. Olen leppinud, alla andnud. Hetekel tegelen erinevate millega iganes, et ainult mitte kodust tööd teha, nimelt sain osa kooli näidendis ning pean selle tarvis kirjutama 2 monoloogi. Kuna kirjutan need eesti keeles siis pean need hiljem tõlkima hispaania ja sealt katalani keelde!!! Ei ole just kõige ahvatlevam… Tolle näidendi tarvis pean ka tegema tantsu. Kaisa ja tantsu. Hakkab nalja saama. Pidime reedel tantsu algse versiooni ette kandma ning millegi pärast oli lavastaja minu eneseväänutamisega väga rahul.
Lavastaja on väga karm, esimeses proovis sõi ta Timo, minu koolikaaslase Turust lihtsalt välja, teda pidevalt teiste ees mõnitadtes ja maha tehes. Ta kasutab samu võtteid ka teiste suhtes, kuid olen töötanud koos Davide Giovanzanaga ja tean mida karm lavastaja endast kujutab. Meie armsa lavastaja lemmik väljendite hulka kuulub buta madre ning tantsija koht pole ta sugugi suu peale kukkunud!!!
Lühidalt üldisest: elan Barcas elamurajoonis, mis on võrreldav lasnamäega nagu paljud rajoonid selles suures suures linnas. Tuba on ligi kolme ruutmeetrine, sisustatud voodi ja kahe kapiga. Korterikaaslasteks on kass (omab palju karvu) ning rastadega tugitoolisportlasest poiss ja punapäine rõõmus tüdruk.
Kool asub veidi linnast väljas, seega sinna sõit võtab mul aega 1,5 tundi ning tunnid algavad 8.30; minust on saanud hommiku inimene. Hommikune metroo on täis huvitavaid ja kindlasti toredaid inimesi, pole kahjuks ühegagi neist jutle saanud. Kõik vähesed jutuajamised on lõppenud sellega, et eemaldan enda kõrvadest klapid ning lausun emotsionaalselt (et massist mitte erineda): “Perdona, que?” või kui aiman, et tegu oli küsimusega, on kiire tulema vstus “no se”. Samad väljendid toimivad ka koolis, kui mul kõrvaklappe peas pole ning kuulen kogu vestluskaaslase monoloogi oma kahe terve ihu kõrvaga…
Lahkun nüüd sööma, jälle. Hispaanlased söövad päev läbi!
Põnev. Ootan huviga uusimaid uudiseid. Muide, juhin tähelepanu faktile, et blogi paremas ülemises nurgas on sinu kohta kirjas: The author does not say much about himself…eeldusega, et sa oled endiselt temake, mitte tema, soovitan sellega midagi ette võtta.
Kallipai!
kommentaar kirjutas kidsicko — oktoober 12, 2008 @ 10:17 p.l.
Tere tulemast blogikirjutajate ja ühtlasi ka minu igapäevaselt loetavate blogide sekka.
Sandra
kommentaar kirjutas kaiokelani — oktoober 13, 2008 @ 4:59 p.l.