Tsaisa's Weblog

Rahvavaenlane

Kaisa — Sun, 13 Sep 2009 15:31:08 +0000

Niisiis on segased lood. Olen olnud Turus napilt 2 nädalat ja juba on yks noormees minusse lootusetult armunud. Poleks hullu kui tunded oleksid veidigi vastastikused.

Vajan abi, oskan vaid 6li tulle kallata. Yksi olla on halb, kaksi ei taha ka nagu mitte kuidagi olla!

Armastust k6igile!!!

Kui on valus, siis naerata!

Kaisa — Fri, 04 Sep 2009 15:28:43 +0000

Tagasi Soomes, jeee- MITTE

Ok ok tegelikult on lahe. Rahadega on cancel nagu ikka ja koolipäevad on pikad nagu ikka- kodus käin ainult magamas. Samas nagu juba ammu välja öeldud on kodu seal, kus jope ripub!

Eile kukkusin veits rattaga - normal, aga jama on selles, et jalast jookseb siiani verd- kui on valus, siis naerata!

Osalen Turu Linnateatri etenduses, mis tuleb nyyd pooleteise kuu pärast välja. Proovides on täiega fun, lavastaja lubab segast peksta- lemmik!

Järgmisest poolaastast on kooliga l6plikult cancel, seega otsin erinevaid v6imalusi, kuhu 6ppima/töötama minna, kui kellelgi on geniaalseid pakkumisi, siis palun soovitage midagi!!!

Armastusega!

Inglise romantika/fuck the world…

Kaisa — Thu, 30 Jul 2009 07:16:45 +0000

Olen siis omadega otsapid soomes, see ei yllata kyll enam kedagi. Seekord siis teen siin kunsti, ka see on tavap4rane. Kuid uus on suhtumine ja noorsand Inglane. Rokin ning h4vitan enda keha k6igl eri viisidel, mille peale tulla saab. Kui kellelgi on uusi nippe, pange teele!!! Siiski siiski mulle ei meeldi armastus ja puutumata loodus.

Mulle meeldib olla h/noor

Suvi vol1

Kaisa — Mon, 20 Jul 2009 17:06:39 +0000

Pole 100 aastat kirjutanud, kuna olen unustanud enda salasõna ning pole viitsinud sellega tegeleda.

Niisiis käes on suvi, jeee (loe irooniliselt) Ehk siis puhkus, millega pole midagi peale hakata. Jauramine 24/7. Vahetevahel tekib vaid mõte (see on ka ainus mõte, mis on üle pika aja tekkinud) et millal see lõpeb, või lõpetan ka 35 aastasena enda õhtud levikas (või pärnus/leedus, nagu viimased ajad on näidanud)

Vähemalt on selgeks saanud, et hea olla naine. See selleks, homme vara soome ning kuu pärast kohtume taas levikas.

Armastust!!!

Ahju-kütmine olümpiale!!!

Kaisa — Mon, 16 Feb 2009 17:51:36 +0000

Olen nüüd õnnelikult tagasi Tallinnas, kas nutta või naerda?

Olen õnnelik et mu ümber on nii võrratud inimesed. Tulevik on ikka veel tume, kuid sõbrad õnneks mõistavad ning ei tõstata seda teemat.

Olen paikne olnud 2 nädalat ning juba hing ja keha kripeldavad ära. Sest kusagil mujal on ju alati parem!?!

Kodus on nii külm, et hingeõhku on välja hingates näha ka ilma sigaretita, ahju kütmine aitab, veidi…

Loll laps, ilus laps

Kaisa — Thu, 22 Jan 2009 20:08:41 +0000

Ma olen lihtsalt nii nii loll!!!

Peale selle, et kaotasin täna enda ainukese kella, mille nimelt tõin itaaliast!!!, sain teada, et mu tuutor otsustas, et ei mina ega ka Timo ei saa siia teiseks semestriks edasi jääda. Ma olen lihtsalt nii loll, et suutsin juba selle mõttega harjuda, et veedan siin kogu aasta…

Olen täiesti tühi, õgin meeletult, kuigi olen paks nagu siga

Nööri variant hakkab aina ahvatlevam tunduma

Armastan teid kõiki väga, kuid hetkel on lihtsalt nii nii nii raske…

Elu on lill!?!

Kaisa — Fri, 16 Jan 2009 16:57:30 +0000

Arvasin, et mul on väga raske jalgu alt lüüa, eksisin sügavalt!!!

Võin väita, et kõik algas trepist alla kukkumisega. Pooleteise korruse jagu astmeid pole mul siiani meelest läinud, kuigi kips eemaldati mõni päev tagasi. Teise üllatusena oli vargus, sellega võeti mult hetkel kogu mu raha kasutamise võimalus ning telefon, et välismaailmaga suhelda, rääkimata fotoaparaadist, et ümbritsevat jäädvustada… See selleks, tegu on vaid materjaalsete väärtustega!

Sellega asjad ei piirdu! Selgus, et järgmisest aastast mul enam Turu ülikoolis kohta pole! Kogu (niivõrd, kuivõrd) kindel tulevik haihtus ühe hetkega. Olen löödud… Kuidas see kõik juhtus on pikk pikk jutt ning minu välismaal olemisega pole midagi pistmist.

Kui olin peale uudise teada saamist päeva rööbastelt maas, naasesin kooli ning seal tabas mind uus üllatus, owjeee. Nimelt sain teada, et tuba, mille endale järgmisest kuust kinni olin pannud, et ei peaks enam siin urkas elama, on minu tahtest sõltumatult hõivatud ning sinna kolimisega on cancel!

Rahatu, tulevikuta, kodutu sant!

Nööri veel kaela ei pane. Mulle on hakanud kogu situatsioon juba nalja tegema… Ootan uudishimuga, mis järgmiseks?!?

Öised pannkoogid

Kaisa — Mon, 12 Jan 2009 20:55:53 +0000

Vahetevahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust nagu polnudki, kuid siis on jälle sellised päevad nagu täna, kus päike paistab, temperatuur on talutav ning kool lõpeb kella 12st. Manustad suure hulga pannkooke ja šokolaadi ning vestled msn-is sõpradega ning tead, et lootus sureb teadagi millal… Homme?

Homne on alati tulevik, seega selle pärast pole vaja muretseda! Mis sest, et raha ei ole ja tahaks siiski nädalavahetusel närve puhkama minna. Tuleb välja, et 40 euri õhtu jooksul kulutada pole mitte mingi probleem! Kuid kust see raha võtta? Kus on kõik rikkad mehed, kes vaesele idaeurooplasele välja teeksid…

Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab ning nädalavahetus on alles mägede taga!

Selle nädala lõpus selgub, kas Kaisa jääb siia päikese alla juuni lõpuni või pakin oma kolm asja juba kolme nädala pärast ning suskan enda väikesed valged varbad lõplikult põhjamaa lumme! Seega hoidke mulle pöialt!

Sellegi poolest loen juba päevi, millal korrakski kodumaa õhku saaks hingata (parem variand oleks loomulikult, kui õhu ja kopsude vahele jääks armastatud Philip Morris). See on nii, et ühel hetkel tuleb kannatamatult suur sõprade igatsus peale ja raske on endaga hakkama saada!

Igatsen, kuid mitte kauaks kuna olen peagi tagasi külmal kodumaal ja mõtlen,et miks ma seda k***di ahju pean koguaeg kütma ja miks nii külm on? Miks nii nii külm on?!?

Lume – lükkamine olümpiale!

I kissed a girl

Kaisa — Sat, 10 Jan 2009 12:39:50 +0000

Suured tänud ja musid kõigile fantastiliste soovide, kaartide, kirjade ja kõige eest!

Minu sünnipäev algas klaasikese rumm-koolaga (olin neid juba õhtu jooksul nii mõnegi manustanud). Kui kell lõi südaööd, siis otsustasin, et olen alkohoolik ning lõpetasin. Enne seda, aga olin suutnud tänu manustatud vedelikule end nii hevimetalli täis juua, et tuikusin vannituppa ning hakkasin enda juukseid lõikama. Ütleme nii, et tulemus on täitsa hea, koolikaaslastele väga meeldib.

Mäletan, kui sai kunagi Siimu juukseid lõigatud… Siis oli ainuke lahendus peale juukselõikust Siimule sisendada, et ära muretse juuksed kasvavad! Vabandan veel kord, õnneks on too juhtum unustuste hõlma vajunud! (loodetavasti) Nüüd siis mõistan, et tookordne viga oli vähene alkohol!

Hommikul kooli jõudes algas tunde kestev musitamine ja kallistamine. Hakkan vaikselt mõistma, et kodumaale tagasi jõudes pean minema võõrutusravile. Musitamise ja kallistamise suhtes, kuna olen sellega täiesti harjunud ning vajan asjatundja abi, et suudaksin end tagasi hoida, et mitte kõiki pidevalt katsuda ja musitada. Seega kui mind veebruari alguses tänaval möödumas näete ning teil pole juhuslikult kaasas kuiva taskurätikut, kuhu minu musitamisjääke pühkida, siis soovitan tungivalt kiirest ning märkamatult kõrvaltänavasse põikuda! Olen siiani lühinägelik, seega too manööver õnnestub ülimalt lihtsalt.

Kõnnin mina siis koolis pahaaimamatult ühest tunnist teise ning mis ma näen? Terve teine ja kolmas kursus on end üles rivistanud ning laulavad mulle keset koridori sünnipäeva-laulu. See oli võimas! Hääletan tolle loo aastahitiks!

PS Soovin õnne kõigile kaasmaalastele, kes hääletasin loo “I kissed a girl” poolt, kuna tõesti tõesti too lugu võitis eesti parima välismaise loo tiitli. Teie (hääletajad) aga ei võitnud midagi.

Narkomaan…

Kaisa — Mon, 05 Jan 2009 15:11:07 +0000

Leidsin imelise narkootikumi! Palavik!

Justnimelt, palavik. Õnneks või kahjuks mul kraadiklaasi kasutamise võimalused puuduvad, kuid päev tagasi kogetud palavik oleks arvatavsti tolle hapra riistapuu kildudeks kuumutanud…

See, mis ma tolle tripi ajal kogesin oli sõnulkirjeldamatu. Nägin ja ka füüsiliselt tundsin viirastusi! Mäletan sellist seisundit vaid enda varajasest lapsepõlvest, kui sai paar korda väga haige oldud. Tollal näitas kraadiklaas mäletamist mööda ligi 43 kraadi!

Hetkel toitun paratsetamoolist ning võtan hoogu, et koduseid töid tegema hakata. Tüüpiline, mul on aega olnud 2 nädalat, et koduste töödega valmis saada, aga Kaisa jätab ikka kõik viimasele hetkele.

Nüüd veel veidi Taruvaiku ja hakkan valima, millise koduse tööga enda magamata ööde sisustamist alustada…

PS Õnneks tänu valulikule kurgule pole tahtmist välja minna…

PPS Sünnipäev on lähenemas hirmuäratava kiirusega, vanadus ei hüüa tulles? Leppisime Timoga kokku, et oleme igavesti 21! Kõlab hästi!